Vibreeriva sõela töötamise ajal võib tekkida mitmesuguseid küsimusi. Mõnikord võib vibreeriv sõel töötamise ajal ootamatult seiskuda. Kuigi see on haruldane nähtus, on siiski vaja seda teada.
Vibreeriv sõel kasutab vibraatorit vibratsiooniallikana, et materjalid sõelale paiskuksid ja sirgjooneliselt edasi liiguksid. Materjalid sisenevad vibreeriva sõela masinasse ühtlaselt söötmisavasse ja pärast mitmekihilise sõela läbimist satuvad sõelale mitut tüüpi standardseid aineid. Alamõõdulised materjalid väljutatakse vastavatest väljalaskeavadest.
Katkestuse korral kontrollige esmalt toiteallikat ja seejärel vaadake võnkeallikat: erguti! Erguti tuleb töötamise ajal sünkroniseerida. Erguti liigub sirgjooneliselt läbi pöördeploki, mis on ühendatud hammasratastega ja pöörleb tagurpidi sama kiirusega.
Kui see pööratakse põhjaga risti, paisuvad pendli klotsid üksteise peale. Teistes suundades on põhjaga paralleelsed jõud nihutatud ja resultantjõud on endiselt põhjaga risti. Seetõttu tekib põrutusest tulenev jõud piki stabiilset joont, mis on vibreeriva sõela amplituudijoon.
Kui kaht vibraatorit ühendav võll on kahtlane, juhib või jääb ühte vibraatoritest maha, on kaks vibraatorit sünkroonist väljas, ekraani masina esi- ja tagavõnkumised on sünkroonis, vasak- ja parempoolsed võnked on olulised, ilmneb külgsuunaline kõikumine ja ekraani raam on allutatud suurele edasi-tagasi moonutamisele ja deformatsioonile, mis põhjustab tala tõsiseid kahjustusi.
Lugege ka: Mis on vibreeriva ekraaniga tsentrifuugid?
Sõelmasina vasaku ja parema küljeplaadi etteandeotsa, keskotsa ja väljalaskeotsa sümmeetrilise orientatsiooni testkaardilt on näha, et amplituudijoon ei ole nüüd sirge, vaid oda kuju. Külgplaadi külgvõnkumise tõttu ei saa keskosa moodustada sirgjoont ning võnke vaatepunktid vasakus ja paremas otsas on väga erinevad.
Viimast välimust on lihtne ignoreerida. Kahtluse leidmiseks on vaja võrrelda ergutite faasi mõlemas otsas staatilistes tingimustes. Töökohal ilmneb sageli tala pragunemine, pingutusvedru toe pragunemine, söevoolu hälve ja pingutusvedru pragunemine.
